Pilt on illustratiivne
Rahareform 1992: Miks Eesti majandus vajas päästeoperatsiooni?
1992 aasta 20. juuni ei olnud lihtsalt järjekordne laupäev. See oli päev, mis jääb Eesti ajalukku. Kuid selle sündmuse taga oli operatsioon, mis oli salajane ja põhjalikult läbi mõeldud. Selle operatsiooni eesmärk oli murda lõplikult side Nõukogude Liidu rublaga ja luua iseseisev majandussüsteem, mille aluseks oli Eesti oma raha: kroon.
Operatsiooniks hakati ettevalmistusi tegema juba pikalt enne 20. juunit. Trükikojad Soomes ja Suurbritannias töötasid täistuuridel, et trükkida valmis uued pangatähed, mis olid turvamärkidest tulvil. Nende pangatähtede toomine Eestisse oli omaette operatsioon, mis nõudis äärmist salajasust. Rahatähed toodi riiki salaja, ööpimeduses, et vältida nende röövimist. Veoautod, mis neid vedasid, olid kaitstud relvastatud valvega ning kogu operatsiooni hoiti saladuses kuni viimase hetkeni.
Kuni viimase hetkeni oli Eestis ringluses Nõukogude rubla. See oli aga väärtusetu, kuna inflatsioon oli kontrolli alt väljunud. Inimesed kartsid, et raha kaotab oma väärtuse täielikult. See tekitas olukorra, kus paljud eelistasid rublade asemel kaupade vastu vahetamist, näiteks viina või sigarette. See oli aeg, kus tuli loota, et riik suudab midagi ära teha.
Kui hommikul teatati rahareformist, oli kogu riik justkui ootusärevuses. Pangakontorite, postkontorite ja spetsiaalsete rahavahetuspunktide ette moodustusid pikad järjekorrad. Inimesed ootasid tunde, et vahetada oma väärtusetud rublad uute kroonide vastu. See oli emotsionaalne hetk, sest see sümboliseeris mitte ainult majanduslikku, vaid ka emotsionaalset vabadust. Inimesed nägid, et riik hoolib nendest ning suudab oma majandust juhtida.
Kas ka sinul on meeles, milliseid tundeid see sündmus tekitas?