Pilt on illustratiivne
Öine haarang Lasnamäel – K-komando 1990ndate stiilis
1990ndatel tähendas K-komando saabumine, et mõni allilma mees lõpetab oma öö hoopis politseibussi tagaistmel. Mustades vormides ja maskides eriüksuslased tegutsesid kiiresti ja vaikides, jättes maha vaid lõhnajälje püssirohust ja metallist. See on üks selline öö – külm, terav ja täis pinget.
Lasnamäe tänavad olid kella kolme paiku öösel inimtühjad, kui viis musta bussi libisesid mööda paneelmajade vahele jäävaid kitsaid teid. Mootorid summutatud, uksed avanesid ja välja astusid mustad varjud – relvad käes, samm pehme, aga sihikindel. Trepikoja õhk oli umbne ja soe, kõrvus kostis vaid oma hingamine ja kauge koera haukumine. Korteri sees olid kolm meest, laual viinapudel, tuhatoos sigaretiotsikuid täis, ja relvad nii lähedal, et kätt polnud vaja palju sirutada.
Uksekoputus kestis napilt, siis käis lammar ja vaikus rebenes. „Politsei!” kärgatas maski tagant hääl, mis jättis vähe ruumi aruteluks. Kilp ees, automaadid valmis – kõik liikus sekunditega. Üks mees üritas haarata pump-püssi, aga kaks eriüksuslast olid juba peal, relv kukkus põrandale. Teised tardusid, mõistes, et öö on nende jaoks läbi.
Korterist korjati kokku kaks automaati, padrunikastid ja märkmik, kuhu olid hoolikalt kirja pandud nimed ja võlasummad. Busside uksed sulgusid, mootorid mühatasid vaikselt ja mustad siluetid kadusid sama märkamatult, kui saabusid. Hommikul leidsid naabrid trepikojas mõlkis ukse ja põrandal kriimu – ning vaikuse, mis rääkis rohkem kui sõnad.
Kas sina mäletad K-komando öiseid väljasõite ja haaranguid 1990ndatel? Kirjuta oma mälestused – iga lugu aitab kokku panna tervikliku pildi ajast, mil seadus pidi oma autoriteedi tänavatel verest ja higist uuesti üles ehitama.